Millele mõelda enne hauakivi tellimist?

Hauakivi tellimine on üks neist otsustest, mida inimene ei tee sageli. Tavaliselt jõuab see küsimus pereni ajal, mil mõtted on niigi rasked. Siis tekivad väga praktilised küsimused.

Kuidas hauakivi tellimine üldse käib. Millist kivi valida. Mida kivile kirjutatakse. Kas kuupäevad peavad olema. Kas teise inimese nimi pannakse kivile kohe või hiljem. Kas kivi peab olema matuse ajaks valmis. Kas foto sobib hauakivile. Kas vana kivi saab taastada. Kui palju see kõik maksab.

Need on täiesti normaalsed küsimused. Hauakivi ei ole igapäevane ost. Seda ei võrrelda nagu mööblit või kodumasinat. Hauakivi puhul jääb kõik kivisse. Nimi, kiri, kuupäevad, kujundus ja tehtud valik.

Oleme kalmistutöödega tegelenud alates 1987. aastast. Selle ajaga oleme näinud väga erinevaid aegu, materjale ja töövõtteid. Vanu käsitsi raiutud maakive. Õhukeseks kulunud marmorplaate. Dolomiidist tähiseid. Lihtsaid hauaplaate. Suuri perekive. Poleeritud graniitkive. Loodusliku servaga kive. Erikujulisi disainkive. See kogemus aitab täna selgitada, miks mõni valik peab Eesti kliimas hästi vastu ja mõni hakkab aastatega oma nõrku kohti näitama.

Hauakivi ei ole ainult kivi nimega. See on mälestuspaiga keskne osa. Hea hauakivi on loetav, väärikas, hooldatav ja sobib hauaplatsi üldpildiga.

Hauakivi tellimine ei alga ainult kivivalikust

Internetis, töökojas või kataloogis võib mõni kivi tunduda väga ilus. Hauaplatsil võib sama kivi mõjuda hoopis teisiti. Kalmistul loevad mõõdud, valgus, puud, pinnas, naaberplatsid, olemasolev piire ja kogu ümbruse iseloom.

Mõnel platsil sobib paremini selge ja poleeritud graniit. Mõnel teisel võib loodusliku servaga kivi jääda palju loomulikum. Väiksemal urniplatsil võib suur püstine kivi tunduda liiga raske. Pereplatsil tuleb tihti mõelda juba ette, kuhu tulevikus lisada teine või kolmas nimi.

Seetõttu on hauakivi valik alati rohkem kui pildi järgi valimine. Kivi peab sobima päris kohta ja päris hauaplatsile. Pilt annab ettekujutuse, aga lõpliku otsuse puhul tuleb arvestada kogu platsi loogikaga.

Odav hind ei tähenda alati head ega lõpuks soodsat lahendust. Kui kivi, alus, kiri või paigaldus ei ole õigesti läbi mõeldud, võib hilisem parandamine minna kallimaks kui kohe korralikult tehtud töö.

Hauakivi ja kalmistu reeglid

Enne hauakivi tellimist tuleb arvestada ka konkreetse kalmistu ja kvartali tingimustega. Tallinna kalmistutel kehtivad kasutamise eeskiri ja kujunduspõhimõtted. Need ei tähenda, et igal hauakivil oleks üks kindel tekstimall, kuid mõõtude, paigutuse ja üldlahenduse osas tuleb arvestada konkreetse koha reeglitega.

See, et kõrvalplatsil on teatud mõõdu või kujuga kivi, ei tähenda automaatselt, et täna saab samasugust lahendust teha. Kalmistu üldpilt, kvartali iseloom ja kooskõlastamise põhimõtted võivad ajas muutuda.

Kui soovitakse midagi tavapärasest erinevat, tuleb see enne töö tegemist üle vaadata ja vajadusel kooskõlastada. See ei ole tülikas formaalsus. See aitab vältida hilisemat olukorda, kus valmis töö tuleb ümber teha.

Hauakivi peab sobima hauaplatsi ja piirdega

Hea hauakivi ei mõju platsil võõrkehana. See peab sobima hauaplatsi suuruse, olemasoleva hauapiirde, kõrvalolevate elementide ja kogu ümbruse üldmuljega.

Kui platsil on graniitpiire, tasub vaadata, kas hauakivi toon, pind ja vorm sobivad sellega kokku. Kandiliste ja siledate graniitpiirete peale saab mõnel juhul ka hauakivi paigaldada, kui lahendus ja tehniline teostus seda võimaldavad.

Paekivist piirde puhul on lugu teistsugune. Paekivipiirded on sageli paigaldatud kuivladumise meetodil. See annab ilusa ja loodusliku tulemuse, aga ei pruugi olla piisavalt kindel alus hauakivi kandmiseks. Sageli jääb paekivipiirde puhul kõige mõistlikumaks lahenduseks see, et hauakivi paigaldatakse eraldi alusele piirde sisse. Nii jääb paekivi oma rolli ja hauakivi saab oma kindla toe.

Suuremate maakivide puhul on hea mõelda kivi asukohale juba piirde planeerimise ajal. Maakivi saab mõnikord jätta piirdematerjali vahele või sättida nii, et piire ja kivi hakkavad algusest peale koos töötama. Hiljem võib sama kivi juurde mahutamine olla keerulisem.

Mõnikord on parim lahendus tagasihoidlik ja rahulik. Teinekord soovitakse selgemat ja esinduslikumat vormi. Mõlemad võivad olla õiged, kui need on läbi mõeldud konkreetse platsi jaoks.

Hauakivi materjalid Eesti kliimas

Graniidist hauakivi Eesti kliimas

Tänapäeval kasutatakse hauakivide puhul peamiselt graniiti. Põhjus on lihtne. Graniit on tugev, vastupidav ja sobib Eesti kliimasse hästi.

Meie kalmistutel peab kivi taluma vihma, lund, sulailma, külma, sammalt, vetikat, liiva, puulehti ja pidevat niiskuse muutumist. Graniit peab nende tingimustega hästi vastu.

Graniiti tuleb tänapäeval väga erinevatest piirkondadest. Soomest, Rootsist, Karjalast, Ukrainast, Itaaliast, Indiast, Hiinast, Aafrikast ja mujalt. Valik on palju laiem kui varasematel aegadel. On musta, halli, punakat, pruunikat, rohekat ja sinaka varjundiga graniiti. Igal kivil on oma muster, tera ja toon.

Siin tuleb aru saada ühest olulisest asjast. Kivi ei ole tehases trükitud materjal. Isegi sama nimega graniit võib eri partiides olla veidi erinev. Kui hauaplatsil on juba vana kivi ja soovitakse uut sarnast kõrvale, saab üldmuljet sobitada, aga täpselt sama struktuuri ja tooni ei pruugi aastaid hiljem enam leida.

Loodus on loodus. Igal kivil on oma näpujälg.

Marmorist hauaplaat Eesti kliimas

Valget marmorit kasutati Eestis mingil ajal üsna palju. Aeg on aga näidanud, et Eesti välitingimustes ei ole valge marmor kõige tänuväärsem materjal. Meie kliima on kivile karm. Vihm, lumi, niiskus, külmumine, sulamine, sammal, vetikas, õietolm ja puulehed teevad oma töö.

Marmor on graniidist pehmem ja poorsem. Ta kulub kiiremini, määrdub kergemini ja reageerib puhastusvahenditele tundlikumalt. Meile tuuakse sageli vanu marmorplaate, mille tekst on aastatega väga nõrgaks kulunud või peaaegu kadunud.

Eriti iseloomulik on see, et vanad valged marmorplaadid on ajaga võtnud roosaka või määrdunud tooni. Meie kogemuse järgi võib see olla seotud happelise puhastuse, vale keemia või liiga tugeva töötlemisega. Hape võib marmori pinda söövitada ja muuta selle struktuuri. Pealtnäha võib tunduda, et plaat sai puhtamaks, aga tegelikult on kivi pind saanud kahjustada.

Probleem on ka selles, et marmorplaate on aastate jooksul sageli korduvalt lihvitud ja puhastatud. Iga lihvimine võtab natuke pinda maha. Lõpuks võib plaat olla nii õhuke ja tekst nii kulunud, et nime taastamine ei anna enam head tulemust.

Sellisel juhul tuleb ausalt öelda, et vahel ei ole vana marmorplaadi päästmine enam mõistlik. Mitte sellepärast, et mälestus ei oleks tähtis, vaid just sellepärast, et nimi peab jääma loetavaks ka tulevikus.

Tänapäeval soovitame uue hauakivi või hauaplaadi puhul enamasti graniiti. Graniit peab Eesti kliimas paremini vastu, tekst jääb selgem ja tähevärvi saab aastate pärast vajadusel uuendada.

Paekivi ja dolomiit hauatähistel

Eestis on kasutatud ka dolomiiti ja paekivi. Need on meie oma loodusest pärit materjalid ning ajaloolises kalmistukeskkonnas võivad need mõjuda väga loomulikult ja väärikalt.

Samas on need graniidist pehmemad ja kihilisema iseloomuga kivimid. Nad ei käitu välitingimustes samamoodi nagu graniit. Paekivi ja dolomiit võivad ajas rohkem kuluda, määrduda ja vajada ettevaatlikumat hooldust.

Neid ei tasu käsitleda nii, nagu oleks tegemist poleeritud graniidiga. Vana paekivi või dolomiittähise puhul on parem läheneda ettevaatlikult. Kuivem puhastus, õrn harjamine ja liigse jõu vältimine on enamasti parem suund kui tugev pesu või keemia.

Tugev keemia või survepesu võib teha rohkem kahju kui kasu. Kivi ei ole vannitoa plaat, millele võib julgelt iga puhastusvahendi peale valada.

Hauakivi kujundus ja pinnaviimistlus

Loodusliku kujuga hauakivi

Vanasti kasutati rohkem maakive ja loodusliku kujuga kive. Sageli poolitati maakivi mehaaniliselt. Tulemuseks oli ebaühtlane, loomulik ja krobelise tagaküljega kivi. Sellisel kivil on väga oma nägu. Ta mõjub nagu tükk loodust, mitte nagu täpselt lõigatud ehitusdetail.

Tänapäeval töödeldakse hauakivide materjali enamasti masinatega. Standardplokid lõigatakse mõõtu, paksus on ühtlasem ja kuju paremini kontrollitav.

Kui soovitakse looduslikku üldmuljet, saavutatakse see tänapäeval sageli servade käsitsi klompimisega. Kivi esipind jääb tekstile sobiv, aga servad klombitakse käsitööna ebasümmeetriliseks ja looduslikumaks. Nii saab kivi eest vaadates pehmema, loomulikuma ja vähem kandilise ilme.

Klombitud serv või looduslikum kuju annab kivile pehmema ja ürgsema tunde. Krobelisem pind hakkab aga rohkem sammalt ja mustust kinni hoidma. Mõnele inimesele on see just ilus, sest kivi ei pea olema kogu aeg uus ja läikiv. Eriti metsakalmistutel võib sammal anda hauaplatsile rahuliku, loodusliku ja ajas elava ilme.

Tihti soovitakse, et uus kivi oleks olemasolevaga sarnane või jätkaks platsi senist joont. Näiteks sama tüüpi kujuga, sarnase kaldega või peegelpildis lahendusena. Vajadusel saab hauakive teha ka kliendi kavandi järgi.

Täpset koopiat ei ole aga mõtet lubada ega alati taga ajada. Kivid ei peagi olema identsed. Ka inimesed, kelle mälestuseks need seisavad, olid erinevad.

Ilus tulemus sünnib tihti siis, kui kivid räägivad sama keelt, aga igal kivil on oma nägu.

Poleeritud hauakivi

Lisaks kliendile sobivaks kujundatavatele lahendustele on olemas ka valmis üleni poleeritud ja kandilisi, sirgete servadega hauakive.

Poleeritud graniit on läikiv, selge ja praktiline. Tekst jääb sellel hästi loetav ning pinda on lihtsam puhastada. Vetikas ja mustus haakuvad sileda pinnaga vähem kui krobelise kiviga. See ei tähenda, et poleeritud kivi kunagi ei määrdu. Kalmistu asub väliskeskkonnas, mitte sisetingimustes. Aga hooldus on lihtsam.

Matt või lihvitud pind mõjub rahulikumalt. See võib sobida hästi siis, kui soovitakse tagasihoidlikumat ja vähem läikivat tulemust.

Enne töö tegemist saadetakse alati kavand ülevaatamiseks, et kuju, tekst ja paigutus saaksid enne kinnitatud.

Erikujulised hauakivid ja disainkivid

Lisaks klassikalistele hauakividele tehakse tänapäeval ka erikujulisi disainkive. Need võivad olla kaarja joonega, asümmeetrilised, südamekujulisemad, loodusliku servaga, ühe kõrgema küljega või mõne muu erilahendusega.

Erikujuline kivi võib anda hauaplatsile väga isikliku ilme. See võib sobida hästi siis, kui soovitakse midagi tavapärasest veidi erinevat.

Paljudele kividele on kujundatud ka erinevaid detaile. Näiteks linnud oksal, väikesed loomakujundid, lehed, oksad, lilled, mustrid või muud kivisse tahutud kujundid. Sellised detailid võivad anda kivile isikliku tähenduse ja seose lahkunuga.

Oluline on siiski tasakaal. Kujund ei peaks võtma kogu tähelepanu nimelt ja mälestuselt. Hea erikujuline kivi ei karju. Ta kõnetab.

Kui kuju või kujund on väga eriline, peab tekst olema eriti hästi läbi mõeldud. Muidu võib juhtuda, et kivi on huvitav, aga nimi ei pääse mõjule.

Ristid, ornamendid ja sümbolid hauakivil

Hauakivi puhul ei loe ainult nimi ja kuupäevad. Sama oluline on see, millise üldmulje annab kivile kuju ja sümboolika.

Sageli soovitakse ristimotiive. Need võivad olla väga selged ja klassikalised või hoopis õrnemad detailid kujunduse sees. Samuti kasutatakse lille ja taimemotiive, südameid, ingleid, linde, puid, küünlaid, lehti, oksi ja muid sümboleid.

Sümbol ei pea olema suur, et olla tähenduslik. Mõnikord mõjub väike detail palju tugevamalt kui suur pilt. Näiteks istuv lind, kaseleht, küünal või lihtne oks võib anda kivile isikliku tunde ilma üldmuljet üle koormamata.

Ka siin tasub mõelda mitte ainult sellele, mis praegu meeldib, vaid ka sellele, kuidas kogu lahendus jääb koos nime, kirja, kuju ja platsi üldilmaga mõjuma aastate pärast.

Hauakivi ei pea üle kujundama

Hauakivi võib olla väga isiklik ka siis, kui ta on rahulik. Kõik soovitud detailid ei pea korraga kivile mahtuma.

Nimi, daatumid, foto, ornament, rist, lind, oks, lill ja luulerida võivad kõik eraldi olla ilusad. Aga kui need kõik korraga ühele kivile panna, võib tulemus muutuda liiga kirjuks. Siis ei pääse enam mõjule kõige olulisem osa ehk inimese nimi ja mälestus.

Hea hauakivi ei pea olema üle kujundatud, et olla eriline. Mõnikord annab väiksem detail rohkem kui suur pilt. Mõnikord on tühi pind sama oluline kui kiri.

Kogemus näitab, et rahulik ja hästi paigutatud kujundus vananeb paremini. Kivi peab mõjuma väärikalt ka aastate pärast, mitte ainult esimesel kavandipildil.

Hauakivi tekst ja graveering

Hauakivi puhul jääb kõik kivisse

Hauakivi puhul ei ole kõige tähtsam ainult see, milline kivi välja näeb. Sama tähtis on see, mis sellele kirjutatakse ja kuidas see paigutatakse.

Nimi, kuupäevad, kirjastiil, read, vahed, ristid, ornamendid ja muud detailid tuleb enne töö tegemist rahulikult läbi mõelda. Kui hauapiirde puhul saab mõnda asja hiljem lihtsamini muuta, siis hauakivi puhul on veaparandus palju keerulisem.

Kivi lihvimine, kirja ümbertegemine või pinna parandamine on kallis ja tulemus ei pruugi jääda enam sama hea.

Vanarahvas ütles selle kohta väga otse. „Mis kivisse raiutud, see kivisse jääb.”

See väljend sobib hauakivi puhul valusalt hästi. Mõnda viga saab hiljem parandada, aga mitte alati nii, et jälge ei jää. Sellepärast ei ole kavandi kinnitamine väike formaalsus. See on üks olulisemaid samme kogu tellimuse juures.

Mida kirjutada hauakivile?

Üks kõige sagedasemaid küsimusi on see, mida hauakivile üldse kirjutatakse.

Siin ei ole üht kohustuslikku standardlahendust. Hauakivi ei ole ametlik blankett, kus kõik lahtrid peavad olema täidetud. See on mälestuskivi. Seetõttu sõltub tekst pere soovist, lahkunu eluloost, hauaplatsi suurusest ja sellest, kas tegemist on ühe inimese kiviga või perekiviga.

Kõige tavalisem on panna kivile eesnimi, perekonnanimi ning sünni ja surma daatumid. Mõnikord kasutatakse täiskuupäevi. Mõnikord ainult aastaarve. Mõnikord lisatakse neiupõlvenimi, ristimotiiv, lühike mälestustekst, luulerida, ornament, foto või mõni muu detail, mis inimest meenutab.

On ka olukordi, kus kivile ei soovita panna nime täpselt dokumendi järgi, vaid just nii, nagu inimest päriselt tunti. Mõnikord oli inimesel hüüdnimi, teine nimekuju või peres kasutatud nimi, mis kõnetab lähedasi rohkem kui ametlik kirjapilt.

Hauakivi tekst peab olema arusaadav ka aastakümnete pärast. Praegu teavad kõik, kellest jutt käib. Kahe või kolme põlvkonna pärast võib kivi olla ainus koht, kust nimi ja kuupäevad veel selgelt välja tulevad.

Kas daatumid peavad olema hauakivil?

Daatumid ei pea kivile ilmtingimata tulema. See on pere otsus. Samas on meie kogemus näidanud, et kuupäevad ununevad põlvkondadega kiiremini kui nimi.

Sünni ja surma daatumid annavad inimese loole ajaraami. Need aitavad tulevastel põlvkondadel aru saada, kes seal puhkab, millises ajas ta elas ja kuidas ta pere loosse paigutub.

Mõnikord soovitakse ainult aastaarve, sest see mõjub rahulikumalt ja lihtsamalt. Mõnikord tahetakse täiskuupäevi, sest see on täpsem ja perekondlikult oluline.

Õige vastus ei ole kõigil sama. Oluline on, et valik oleks teadlik.

Perekivi kujundus ja tulevaste nimede lisamine

Kui hauakivi tellitakse kahele inimesele, kuid lahkunud on neist alles üks, küsitakse sageli, kas teise inimese nimi tuleks kivile panna kohe või hiljem.

Siin ei ole üht õiget vastust.

Mõni inimene soovibki endale hauakivi eluajal ette tellida. See ei ole midagi imelikku ega haruldast. Mõne inimese jaoks on see rahustav teadmine, et tema enda soov on kirjas, sobiv kivi oma eelistuste järgi on valitud ja pere ei pea hiljem rasket otsust üksinda tegema.

Mõni abikaasa soovib, et tema nimi oleks kivile juba ette kantud ja hiljem lisatakse ainult daatumid. Nii jääb kogu kujundus kohe ühtlane ja tasakaalus.

Teine inimene ei soovi elava inimese nime kivile ette panna. Ka see on täiesti arusaadav. Sellisel juhul tuleb kavandis ette mõelda, kuhu tulevane nimi hiljem lisada saab.

Siin tekibki koht, mis võib kliendile alguses võõras tunduda. Kui kõik nimed ei ole kohe kivile kantud, võib kivi kujundus esialgu näha veidi poolik välja. Üks pool võib jääda tühjem. Mõni rida võib tunduda justkui ootavat oma aega.

See ei ole viga. See on perekivi puhul täiesti normaalne ja läbimõeldud lahendus.

Perekivi lõplikku kujundust näebki sageli alles tulevikus, siis kui kõik nimed ja daatumid on kivile kantud. Esimene etapp võibki olla vaiksem ja tühjema pinnaga. See tühi koht ei ole raisatud ruum, vaid teadlikult jäetud koht järgmise nime jaoks.

Kui seda ruumi alguses ei jäeta, on hiljem keerulisem. Nimi võib küll tehniliselt kivile mahtuda, aga kujundus ei pruugi enam ilus jääda. See on klassikaline kalmistumatemaatika. Mahub küll, aga silm ütleb, et midagi on valesti.

Seetõttu on parem jätta kivi alguses rahulikum ja näiliselt poolikum, kui teha see kohe liiga täis. Perekivi ei pea esimesel päeval valmis lõpupilti näitama. Ta võib ajas täieneda.

Hauakivi kavand ja teksti kontroll enne graveerimist

Enne töö alustamist tehakse hauakivile kavand. See ei ole lihtsalt näidispilt, vaid töö alus. Kavandilt on näha, kuhu tulevad nimi, daatumid, foto, ornament, rist või muu kujundus.

Kavand tuleb rahulikult üle vaadata. Nimi, kuupäevad, kirjapilt, paigutus ja tühjad vahed tuleb enne kinnitamist üle kontrollida.

Kavandilt saab vaadata, kas ees ja perekonnanimi on õigesti kirjutatud, kas kuupäevad on õiged, kas tekst asub kivipinnal sobivas kohas, kas kiri ei jää liiga madalale ning kas tulevastele nimedele jääb vajadusel ruumi. Kui kivile lisatakse foto või ornament, aitab kavand näha, kas üldmulje jääb tasakaalus või muutub liiga kirjuks.

Sageli on just kavandi ülevaatamine see koht, kus märgatakse väikesi, aga olulisi detaile. Üks täht vajab parandamist. Kuupäeva vorm võiks olla teistsugune. Tulevase nime jaoks oleks mõistlik rohkem ruumi jätta. Tekst võiks olla kivipinnal veidi kõrgemal.

Need on parandused, mida on lihtne teha kavandis, aga peaaegu võimatu siis, kui töö on juba kivisse tehtud.

Hauakivi tekst ei tohiks jääda liiga madalale

Kivi kujunduses tasub arvestada ka teksti kõrgusega. Kui nimi või daatumid algavad väga madalalt, hakkavad vihmaga pritsiv liiv, muld ja niiskus alumist teksti kiiremini määrima. Eriti liivastel platsidel on seda hästi näha.

Liiva pritsimine ei ole väike asi. Kui kivi alumine kiri on liiga maapinna lähedal, jõuab iga tugevam vihm koos liiva ja mullapritsmetega otse tähtedesse. Aja jooksul hakkab alumine tekst kiiremini määrduma, tähevärv kulub kiiremini ja kiri ei püsi enam nii hästi nähtav.

Vahel on mõistlik jätta kivi alumisse ossa rohkem tühja pinda. See ei ole raisatud ruum, vaid praktiline hingamisruum. Tekst püsib puhtam ja üldmulje jääb rahulikum.

Mõnel juhul aitab ka kivi alusele tõstmine. See annab kivile kõrgust, parandab proportsiooni ja hoiab alumist osa puhtamana. Eriti oluline on see liivase täitega platsidel, kus vihmavesi kannab peenikest liiva kergesti kivi esipinnale.

Käsiraie ja liivapritsiga kiri hauakivil

Vanasti raiuti tekst kivisse käsitsi. Igal kiviraiduril oli oma käekiri. Vanadel kividel on seda hästi näha. Tähed ei ole tänapäevased arvutifondid, vaid meistri käe jälg. Käsiraide puhul on tähe sisseraie nurgaga, sest meisel lõikab kivisse oma jälje.

Tänapäeval kasutatakse enamasti liivapritsi. Liivapritsiga graveeritud tekst jääb ühtlasema sügavusega ja väga korrektne. Tänu šabloonidele saab kasutada erinevaid kirjatüüpe, sümboleid, ornamente ja kujundusi. Liivapritsiga saab teha nii süvistatud kirja, reljeefset kirja kui ka erinevaid kujunduselemente.

Mõlemal töövõttel on oma koht. Vana kiviga sarnase lisateksti puhul võib käsiraie anda parema sobivuse, aga see on ajamahukam ja kallim töö. Uue kivi puhul on liivaprits enamasti praktiline ja hästi loetav lahendus.

Kui vanale kivile lisatakse uus nimi või daatum, tuleb arvestada, et vana käsiraide ja uus liivapritsiga kiri võivad jääda erineva iseloomuga. See ei tähenda, et üks oleks õige ja teine vale. Need on eri ajastu ja eri töövõtte jäljed.

Reljeefne kiri hauakivil

Hauakivi tekst ei ole ainult tehniline detail. See on see, mida loetakse ja märgatakse kõige rohkem. Seetõttu tuleb läbi mõelda, kas sobivam on reljeefne või süvistatud kiri.

Üks võimalus on reljeefne kiri ehk teksti väljaraie. Selle lahenduse puhul eemaldatakse poleeritud pind taustaosast. Taust jääb kare ja naturaalne, tähed jäävad etteulatuvad ning poleeritud. See annab tugeva kontrasti ja väga efektse tulemuse. Selline lahendus mõjub sageli klassikaliselt ja väärikalt.

Reljeefne kiri vajab head kavandit, sest liiga peen kiri või liiga väikesed detailid ei pruugi reljeefsena hästi töötada. Kui reljeefne kiri on õigesti kavandatud, jääb tulemus tugev ja pidulik.

Süvistatud kiri hauakivil

Teine võimalus on süvistatud kiri. Selle lahenduse puhul süvistatakse tähed ja ornamendid poleeritud pinna sisse. See on tänapäeval väga levinud ja praktiline lahendus. Poleeritud pinnale jääb vetikas vähem kinni ja kivi on lihtsam puhastada. Kui tähed on värvitud või lakitud, jäävad need hästi nähtavaks ka niiskema ilmaga.

Kui eesmärk on võimalikult lihtne hooldus, on poleeritud pinnale sisse süvistatud tekst sageli kindel valik.

Reljeefsel ja süvistatud kirjal on mõlemal oma koht. Valik sõltub kivist, kujundusest, kirja suurusest ja sellest, millist üldmuljet pere soovib.

Tähevärv aitab tekstil nähtav püsida

Graniit võib märjaga muutuda tumedamaks. Kui graveeritud tekst jääb töötlemata, võib see vihmaga või niiskusega vähem nähtavaks muutuda. Seetõttu kasutatakse teksti puhul spetsiaalset värvilakki.

Tähevärve on erinevaid, näiteks hall, must, kuldne ja hõbedane. Mõnikord soovitakse ka päris lehtkulda. Valik sõltub kivi toonist ja pere soovist.

Lihtne põhimõte on see, et heledamal kivil töötab paremini tumedam kiri, tumedal kivil heledam või kontrastsem kiri. Ilus kiri, mida ei näe, ei täida oma ülesannet.

Aja jooksul võib tähevärv vajada värskendamist. See on tavaline hooldustöö. Graniidil püsib tekst ise alles, värv aitab selle lihtsalt paremini nähtavaks teha.

Foto ja kujundus hauakivil

Foto hauakivil ja fotograveering

Viimastel aastatel soovitakse hauakividele graveerida järjest rohkem fotosid. See on arusaadav. Foto teeb mälestuskivi väga isiklikuks ja toob inimese näo või talle olulise motiivi hauaplatsile lähemale.

Foto võib olla portree, aga ei pea olema. Mõnikord sobib paremini loodusmotiiv. Mets, meri, kodukoht, puu, lind, lill, küünal või mõni muu kujund, mis meenutab inimest. Portree ütleb otse, kes ta oli. Loodusmotiiv võib rääkida inimese olemusest vaiksemalt ja ajatumalt.

Kui portree ei ole pere soov või fotot ei soovita kasutada, saab valida ka sümboolse kujunduse. Näiteks kaseoks, lind, meri, metsatee, küünal, roos, viljapea või mõni muu motiiv, mis inimesega seostub.

Fotoga hauakivi ei pea olema uhkeldav. Kõige parem tulemus on sageli rahulik. Selge nimi, hästi paigutatud daatumid ja foto või motiiv, mis täiendab kivi, mitte ei võta kogu tähelepanu endale.

Kuna foto on väga isiklik detail, tasub selle üle otsustamiseks aega võtta. Hea foto kivis võib olla väga ilus ja liigutav. See võib muuta hauakivi mitte ainult nime kandjaks, vaid ka inimese näo, olemuse või mälestuse kandjaks.

Loodusfotod ja tehisaru abil loodud kujundused hauakivil

Viimasel ajal kasutatakse palju ka tehisaru abil tehtud kujundusi. See on huvitav ja kasulik võimalus, sest tehisaru aitab luua ideid, mida saab hiljem kivile sobivaks kohandada. Aga ekraanil ilus pilt ei tähenda alati, et sama asi töötab kivis.

Liiga peened detailid, varjud ja udused servad võivad graveeringus kaduma minna. Kivile sobiv kujundus peab olema selge, loetav ja tehniliselt teostatav. Tehisaru võib anda hea idee, aga lõplik lahendus tuleb teha kivile sobivaks.

Hauakivi paigaldus

Hauakivi alus ja paigaldus

Hauakivi paigaldusviis sõltub kivi suurusest, hauaplatsi pinnasest, olemasolevast piirdest ja kogu kujundusest. Mõnikord paigaldatakse kivi eraldi alusele. Mõnikord sobib väiksem plaat jalale või alusele. Mõnel juhul saab kivi siduda olemasoleva piirdega.

Alus aitab sageli kivi kõrgemale tõsta, paremini fikseerida ja vähendada vajumise ohtu. Samuti aitab alus hoida teksti puhtamana ning annab kivile visuaalselt kindlama asendi.

Hauakivi asukoht hauaplatsil tuleb läbi mõelda enne paigaldust. Kivi ei ole asi, mida hiljem lihtsalt natuke nihutada. See on raske, vajab kindlat alust ja korralikku paigaldust. Kui kivi pannakse alguses valesse kohta, võib hilisem ümbertõstmine tähendada uut tõstmist, aluse ümbertegemist ja kogu platsi üldpildi parandamist.

Seetõttu tuleb enne paigaldust vaadata, kas kivi sobib peatsisse, piirde sisse, piirde peale või olemasoleva kiviga ühte joont. Samuti tuleb arvestada, kas kiri jääb loetav, kas platsile jääb ruumi hoolduseks, lilledele, vaasile, laternale ja võimalikele tulevastele nimedele või matmistele. Hea paigaldus algab õigest asukohast.

Oluline on see, et paigaldus sobiks konkreetsele kohale. Hauaplatsid ei ole kõik ühesugused. Mõni on liivane, mõni niiske, mõni kaldu, mõni puude all, mõni juba olemasoleva piirdega.
Paigaldus peab arvestama, et kalmistu pinnas on läbi kaevatud, tagasi täidetud ja ajas muutuv. Maa all on matmiskiht, seda mõjutavad niiskus, sademed, külmumise ja sulamise tsüklid ning juurestik. Seetõttu peab ka hauakivi paigaldus arvestama, et maapind ei ole täiesti staatiline.

Hea paigaldus ei hakka silma. Halb paigaldus hakkab tavaliselt üsna kiiresti.

Hauaplaat või hauakivi

Hauakivi valikul tasub läbi mõelda ka see, kas sobivam on püstine hauakivi või madalam hauaplaat. Mõlemal on oma koht.

Hauakivi on sageli praktilisem valik loetavuse ja hoolduse mõttes. Kuna kivi seisab püsti, vajub vihmavesi, tolm ja muu mustus paremini alla. Kiri jääb paremini nähtav ning kivi annab rohkem võimalusi nime, daatumite ja kujunduse loetavaks paigutamiseks.

Hauaplaat on madalam ja tagasihoidlikum lahendus. Hauaplaat toetub enamasti alusele või jalale. See võib sobida väiksemale platsile, urniplatsile või olukorda, kus soovitakse rahulikumat üldmuljet. Samas tuleb arvestada, et hauaplaadi pinnale koguneb kergemini mustus, niiskus, lehed ja looduslik kattumine. Mustus võib koguneda ka tähtede ja süvendite sisse.

Väike plaat võib olla väga väärikas, kui kujundus on rahulik, kiri loetav ja proportsioon õige. Küsimus ei ole selles, kas plaat on kehvem kui kivi. Küsimus on selles, kas valitud lahendus sobib konkreetsele platsile ja pere soovile.

Urniplatsi hauakivi ja nimeplaadid

Urniplatsid on väikesed ja siin muutub planeerimine eriti oluliseks. Kui väikesele platsile on ette nähtud mitu matmiskohta või potentsiaalselt palju nimesid, tuleb lahendus varakult läbi mõelda.

Kuidas mahutada nimed nii, et kivi ei muutuks kirjaväljaks. Kuidas säilitada loetavus ja väärikas üldmulje. Kas sobib üks suurem kivi, mitu väiksemat nimeplaati või hoopis madalam terviklahendus.

Mõnikord võib hea lahendus olla väiksemates eraldi nimeplaatides. Mõnikord töötab paremini üks rahulik kivi, kuhu jäetakse tulevikuks teadlikult ruumi.

Välismaa kalmistutel näeb ka lahendusi, kus nimesid kantakse kivi eri külgedele, näiteks ka tagaküljele. See võib väiksemal platsil olla huvitav mõte, sest kogu info ei pea alati olema ainult esiküljel. Selline lahendus vajab aga head kavandamist, et kivi oleks loetav ja üldmulje jääks rahulik.

Urniplatsil on iga sentimeeter tähtis. Kui ruum planeeritakse valesti, on hiljem keeruline juurde lisada nii, et tulemus jääks puhas ja väärikas.

Hauakivi ei pea olema matuse ajaks valmis

Hauakivi ei pea olema matuse ajaks valmis. Sama kehtib sageli ka hauapiirde kohta. Matmine võib toimuda ka siis, kui lõplik kivilahendus ja platsi kujundus ei ole veel paigas.

See on täiesti tavapärane. Hauakivi on otsus, mida tasub teha siis, kui mõtted on selgemad ja kogu lahenduse saab rahulikult läbi arutada.

Vahel kasutatakse esialgu ajutist nimetahvlit või tagasihoidlikumat ajutist märgistust. Mõni pere tellib kõigepealt väiksema graniidist mälestusplaadi ja otsustab hiljem, milline püsivam lahendus platsile sobib.

Kiirustades tehtud kivi võib hiljem tunduda võõras. Rahulikult läbi mõeldud kivi jääb enamasti parem.

Vana hauakivi taastamine või uue hauakivi tellimine

Kõik vanad hauakivid ei vaja automaatselt väljavahetamist. Mõnikord on vana kivi võimalik puhastada, teksti täiendada või üldmuljet parandada nii, et lahendus jääb väärikas ja aus.

Vana kivi taastamine võib olla väga õige otsus, kui kivil on ajalooline või perekondlik väärtus, materjal on veel piisavalt tugev ja tekst on taastatav.

Samas tuleb ette olukordi, kus vana materjal on ajaga nii kulunud, et taastamine ei anna enam head tulemust. Tekst võib olla liiga nõrgaks kulunud, pind kahjustunud või kivi ise nii õhuke ja väsinud, et parandamine läheks kalliks ning lõpptulemus ei jääks enam ilus ega püsiv.

Siis on ausam mõelda uuele lahendusele. See ei tähenda vana mälestuse maha kandmist. Mõnikord on just uus loetav kivi viis, kuidas nimi ja mälestus järgmistele põlvedele paremini alles hoida.

Hauakivi hooldus

Hauakivi tagakülg ei pea olema steriilne

Hauakivi hooldades keskendutakse eelkõige esiküljele, sest seal on nimi, tekst ja see on kivi vaadeldav pool.

Meenub ka ühe vana hauakaevaja ütlemine, et surnu seljataha ei vaadata. See ei ole reegel, aga võtab hästi kokku ühe vana kalmistutunnetuse. Kõige tähtsam on see, et kivi esikülg oleks loetav, korras ja väärikas.

Paljud hindavadki seda, kui kivi taga või äärel on veidi sammalt ja loomulikku vananemist. See võib anda kivile iseloomu ja rahulikku väärikust, kui esikülg ise jääb puhas ja tekst hästi nähtav.

Hauakivi hooldus ja sammal kivil

Hauakivi hooldus sõltub väga palju sellest, milline kivi alguses valitakse.

Poleeritud graniiti on lihtsam puhastada. Krobelised pinnad, looduslik tagakülg ja klombitud servad koguvad rohkem sammalt ja mustust. Tumedal poleeritud pinnal on aga hästi näha tolm, õietolm, vihmatilgad, okkad ja pinnasepritsmed.

Töödeldud, kuid poleerimata pinnad võtavad mustust kiiremini külge. See tähendab, et looduslik kattumine tuleb neile varem peale, kuigi mõnel juhul ei paista see nii järsult silma kui tumedal läikival pinnal.

Paljudele meeldibki sammal. See annab kivile vana, loodusliku ja rahuliku ilme. Eriti metsasemates kalmistuosades võib sammal olla osa mälestuspaiga olemusest. Sellist kivi ei pea iga kord uueks puhastama.

Küll aga tasub jälgida, et nimi ja daatumid jääksid loetavaks. Sammal kivi peal võib olla ilus. Sammal tähtede sees ei ole enam hea, sest siis hakkab kaduma kõige olulisem osa kivist.

Teksti saab ettevaatlikult puhastada pehme harja ja veega. Tugeva keemia kasutamisega tasub olla ettevaatlik, eriti marmori, paekivi ja dolomiidi puhul.

Lihtsama puhastusega saab paljudel juhtudel igaüks ise hakkama. Kui pere elab kaugel, tervis ei luba või plats vajab suuremat korrastust, saab tellida ka hooldusteenuse.

Levinumad vead hauakivi tellimisel

Mida hauakivi tellimisel täpsustada?

Hind on loomulikult oluline. Aga hauakivi puhul ei tasu vaadata ainult numbrit. Tähtis on aru saada, mida pakutav lahendus tegelikult sisaldab.

Enne tellimist tasub täpsustada materjal, mõõt, pinnatöötlus, tekst, foto või ornament, alus, paigaldus, transport ja töö tähtaeg. Samuti tasub läbi mõelda, kas hiljem saab samale kivile nimesid lisada ja kuidas valitud lahendus hoolduses käitub.

Kõige odavam pakkumine ei pruugi olla lõpuks kõige mõistlikum. Mõnikord hoitakse kokku just seal, kus klient seda alguses ei näe. Kivi suuruses, paigalduses, kujunduse läbimõtlemises või töö detailsuses.

Kivi ei osteta üheks hooajaks. Seepärast on parem küsida enne rohkem küsimusi kui hiljem parandada.

Kõige sagedasemad vead hauakivi tellimisel

Üks levinumaid vigu on see, et kivi valitakse ainult pildi või hinna järgi, ilma et mõeldaks läbi platsi suurus, ümbrus ja kalmistu reeglid.

Teine sage viga on see, et tekst kinnitatakse liiga rutakalt. Nimi, kuupäevad või paigutus ei saa piisavalt tähelepanu, kuigi just need jäävad kivile kõige püsivamalt.

Kolmas viga on tuleviku ruumi unustamine. Alles hiljem selgub, et lisada oleks vaja veel üks nimi, kuupäev või detail, kuid algne kujundus ei toeta seda enam hästi.

Neljas viga on ülekujundamine. Tihti küsitakse, kas kivile võiks veel midagi lisada. Enamasti saab. Aga alati tasub küsida ka seda, mida võiks hoopis ära jätta. Hauakivi ei pea olema üle kuhjatud, et olla isiklik ja väärikas.

Väike isiklik detail võib öelda rohkem kui suur kujundus

Kuigi hauakivi tellimine on tõsine ja kaalukas otsus, ei tähenda see, et kõik peab olema ainult range ja ühetaoline. Mõnikord tuleb kivisse ka killuke inimese enda loomust.

Meil on olnud ka üks proua, kes soovis oma nime kivile ette ära panna. Tema nimi oli Linda ja ta ütles seda väikese krutski ning muigega. Kui juba teha, siis võiks ju panna linnukujundi ja A tähe. Lind ja A. See kivi saigi tehtud.

Sellised hetked meenutavad hästi, et hauakivi ei ole ainult nimi ja daatumid. See on mälestuskivi, kuhu võib jääda ka midagi väga isiklikku. Väike märk inimese olemusest, huumorist või sellest, kuidas lähedased teda mäletavad.

Mida enne hauakivi tellimist läbi mõelda

Enne hauakivi tellimist soovitame läbi mõelda vähemalt mõned põhiküsimused:

• Kui suur peaks kivi olema, et vajalik ära mahuks?
• Kas nime, kuupäevade, kirja ja kujunduse osas on kõik lõplikult läbi mõeldud?
• Kas kivile tuleb jätta ruumi tulevaste nimede või kuupäevade jaoks?
• Mida lubavad konkreetse kalmistu ja kvartali reeglid?
• Kuhu soovite kivi paigaldada?
• Kas kivi sobib platsi, piirde ja ümbrusega?
• Kas tekst on paigutatud piisavalt kõrgele, et vihmaga pritsiv liiv ei hakkaks alumisi tähti kiiresti määrima?
• Kas foto või ornament on kivile tehniliselt sobiv?
• Kas töö tellitakse tegijalt, kes oskab arvestada nii kivi, platsi, paigalduse kui ka hilisema hooldusega?

Need küsimused võivad tunduda lihtsad, aga just nende läbimõtlemine hoiab ära kõige kallimad ja valusamad vead.

Hauakivi tellimine algab läbimõeldud valikust

Hauakivi ei ole ainult kivi. See on nimi, kiri, kujundus, materjal, paigaldus ja vastutus korraga.

Hea hauakivi ei sünni kiirustades ega ainult kivimaterjali valides. See sünnib siis, kui nimi, kiri, kuju, materjal ja platsi loogika töötavad omavahel kokku.

Valge marmor võib rääkida vanast ajast, aga tänapäeval on Eesti kliimas kindlam valik graniit. Loodusliku kujuga kivi saab teha ka nüüd, kuid tänapäevaste töövõtetega. Teksti saab planeerida nii, et tulevikus mahub juurde veel nimesid. Sammal võib olla ilus ja looduslik, kui nimi jääb nähtavaks. Foto või kujundus võib teha kivi väga isiklikuks, kui see on kivile sobivalt ette valmistatud.

Kui perekivile ei kanta kõiki nimesid kohe, võib kujundus esialgu näida poolik. See on tavapärane. Lõplik pilt tekib alles siis, kui kõik nimed ja daatumid on kivile kantud. Tühi koht ei ole viga. See on tuleviku jaoks jäetud ruum.

Kui te ei ole kindel, milline lahendus teie platsile sobib, tasub küsida nõu materjali, kujunduse ja paigalduse osas. Nii saab arvestada platsi, kalmistu reeglite, soovitud kujunduse, tulevikuvajaduste ja hilisema hooldusega.

Pärnamäe Kalmistu Hauapiirded ja Hauakivid OÜ aitab hauakivi, hauaplaadi ja hauapiirde valikul ning paigaldusel. Meie töökoda asub Pärnamäe kalmistu territooriumil. Vajadusel vaatame hauaplatsi üle, anname nõu materjali, kujunduse ja paigalduse osas ning aitame leida lahenduse, mis sobib nii pere soovide kui ka konkreetse hauaplatsi tegelike tingimustega.