Hesteyri kalmistu Islandil – küla, kuhu maanteed ei vii

Hesteyrile jõudsime 2023. aastal paadiga. Maanteed sinna ei vii. Merelt avanes avar fjordimaastik ning küla tavapärases mõttes ei paistnud. Kaugemal seisis vaid paar väikest maja.

Hesteyri asub Islandi Läänefjordide põhjaosas Hornstrandiri looduskaitsealal. Tänapäeval jõutakse sinna peamiselt meritsi või mööda matkaradu. Juba kohale pääsemine näitab, kui eraldatud see paik on.

Kaldale astudes oli ümberringi pigem avar loodus kui asula. Majad paiknesid üksteisest eemal ning maastik võttis kogu tähelepanu. Kohaliku info järgi kasutatakse osa säilinud hoonetest peamiselt suvel.

Selle vaate põhjal oli raske ette kujutada, et Hesteyri oli kunagi väike, kuid toimiv kogukond. Kõige aktiivsemal ajal elas seal ligikaudu 80 inimest. Külas olid kauplemiskoht, arst ja sidevahendid ning selle arengut mõjutas lähedal Stekkeyril tegutsenud Norra vaalapüügijaam.

Pärast 1940. aastat hakkas elanike arv vähenema. Viimased püsielanikud lahkusid Hesteyrilt 1952. aastal. Hooned jäid, kuid igapäevane külaelu lõppes.
Kalmistu jäi aga endise küla juurde alles. Seal säilinud hauakivid, ristid ja piirded ning kohapealne maetute nimekiri annavad tänapäeval aimu Hesteyril elanud inimestest ja sellest, kuidas side selle paigaga jätkus ka pärast püsiasustuse lõppu.

Kuidas vaalapüük Hesteyri muutis?

Hesteyrist veidi enam kui kahe kilomeetri kaugusele Stekkeyrile rajati 1894. aastal Norra vaalapüügijaam. Hiljem kasutati rajatisi heeringa töötlemiseks. Tänapäeval on tööstusest alles peamiselt varemed ja kõrge korsten.

Vaalapüügijaam tõi piirkonda töökohti, välismaiseid oskustöölisi ja tihedama ühenduse muu maailmaga. Seda rahvusvahelist kihti näeb ka kalmistuplaanil. Nelja nummerdatud matmispaiga juures ei ole inimese nime, vaid märge ühe sakslase ja kolme norralase kohta.

Norra mõju ulatus ka kirikuni. Hesteyri kirik pühitseti 3. septembril 1899. Kiriku materjal oli Norras ette valmistatud ning selle tõi Islandile Stekkeyri vaalapüügiga seotud Markús Bull.

Miks viidi Hesteyri kirik Súðavíkisse?

Pärast 1940. aastat hakkas Hesteyri elanike arv vähenema. Viimased püsielanikud lahkusid 1952. aastal. Kaheksa aastat hiljem võeti kirik koost lahti ja viidi Súðavíkisse. Seal ehitati see 1962. aastal uuesti üles ning pühitseti järgmisel aastal.

Kiriku teisaldamise kohta on säilinud kaks erineva rõhuasetusega kirjeldust. Súðavíki omavalitsuse ajalugu märgib, et olemasoleva kiriku üleviimist peeti uue ehitamisest otstarbekamaks ja odavamaks. Hesteyri kohalik allikas rõhutab aga, et endiste elanike ja maaomanike nõusolekut ei küsitud. Ametlik luba ja kohaliku kogukonna nõusolek ei ole üks ja sama asi.

Hoone sai koost lahti võtta ja teise asulasse viia. Kalmistut samal viisil ümber paigutada ei saanud.

Vana kell endisel kirikukohal

Kiriku endise asukoha juurde on püstitatud kivist mälestusmärk. Selle sees paiknevad kell, kalmistu skeem ja maetute nimekiri. Mälestusmärk ei ole säilinud kirikutorn ning selle püstitamise täpset aega ei õnnestunud avalikest allikatest leida.

Ka kella ajalugu on keerulisem, kui esmapilgul paistab. Islandi rahvakiriku andmetel viidi Hesteyri kirikust Súðavíkisse kaks kella. Üks neist valati Glasgow’s 1899. aastal ning teine on ilma kirjata. Hesteyri mälestusmärgis paiknev kell kannab aastaarvu 1691. Ametliku kirikuinfo järgi kuulub see Staðarkirkjale Aðalvíkis, kohapealne teabetahvel aga märgib, et kella kasutati Hesteyri kirikus.

Kindlalt saab öelda, et 1691. aasta kell paikneb praegu Hesteyri endise kirikukoha juures ning seob kadunud kiriku nähtavalt kalmistuga.
Kellaga mälestusmärk. Kella all paiknevad kalmistu skeem ja maetute nimekiri.

Mida näitab Hesteyri kalmistuplaan?

Mälestusmärgi juures oleval plaanil on 39 nummerdatud ja teadaolevat hauakohta. See ei tähenda, et kalmistule oleks maetud ainult 39 inimest, sest mitme numbri juurde on kantud kaks või kolm nime.

Veel olulisem on nimekirja teine osa. Seal on 23 inimest, kelle kohta teatakse, et nad on Hesteyri kalmistule maetud, kuid kelle täpset hauakohta enam ei teata.
Kalmistu maastik ja maetute nimekiri ei kattu enam täielikult. Hauatähis võib puruneda, vajuda või taimestikku kaduda. Metallrist võib roostetada ning tekst kivilt kuluda. Kui haua asukohta ei ole kirjalikult talletatud, võib kaduda ka võimalus siduda konkreetne inimene konkreetse kohaga.

Hesteyri kalmistul on seega kaks nimekirja. Üks paikneb maastikul kivide, ristide ja piirete kujul. Teine on kirjalik. Need kaks nimekirja ei kattu enam täielikult.
Hesteyri kalmistu lihtsustatud skeem kohapealse plaani järgi.

Mida räägib Jens Guðmundssoni ja Sigríður Sturludóttiri hauakivi?

Üks kalmistu paremini loetavaid tumedaid hauakive kuulub Jens Guðmundssonile ja tema abikaasale Sigríður Sturludóttirile. Kivil on Jensit nimetatud Hesteyri talunikuks. Poleeritud esipinda raamivad karedamalt töödeldud servad. Ülaosas on taimornament ning kummagi nimeosa juures rist.

Kivile raiutud teksti järgi sündis Jens 26. veebruaril 1839 ja suri 31. märtsil 1921. Sigríður sündis 7. märtsil 1851 ning suri samal kuupäeval 1916. aastal.
Kohapealne nimekiri annab Jensi sünniajaks aga 9. veebruari 1840. Surmaaeg ja Sigríðuri andmed langevad kiviga kokku. Praegu ei ole võimalik kindlalt öelda, kumb Jensi sünniaeg on õige. Viga võis olla hauakivil, hilisemas nimekirjas või andmete ümberkirjutamisel.

See väike vastuolu näitab, miks vana kalmistut ei saa uurida ainult ühe allika järgi. Hauakivi, kirikuraamat, matmisregister ja hiljem koostatud kaart võivad anda erineva vastuse.

Jens Guðmundssoni ja Sigríður Sturludóttiri ühine hauakivi. Jensi sünniaeg on kivil ja kohapealses nimekirjas erinev.

Hesteyri kalmistul paiknevad kõrvuti eri ajastute hauatähised, ristid ja piirded.

 

Kuidas on kujundatud Hesteyri hauaplatsid?

Hesteyri kalmistu ei ole kujundatud ühetaoliste ridade ja ühesuguste hauatähiste järgi. Koos on kõrged sambakujulised kivid, kaarja ülaosaga tahvlid, madalad tähised, lihtsad metallristid ja eri ajastute piirded.

Osa hauaplatse ümbritsevad postid, mille vahel paiknevad metalltorud. Mõned piirded on värvitud valgeks, teised on tumedad või roostetanud. Kõrge taimestiku sees aitavad säilinud piirded märgata, kus üks hauaplats lõpeb ja teine algab.

Siin ei ole piire ainult kujundusdetail. See hoiab hauaplatsi kuju nähtavana ka siis, kui taimestik on vallutanud suure osa maapinnast.
Fotodel on näha, kuidas eri materjalid vananevad. Valge värv koorub, metall roostetab ning kivide pinnale kasvavad oranžid ja kollakad samblikud. Mõne teksti kontrast on tuhmunud ja madalamad tähised jäävad taimede varju.

Kalmistut ei saa ühe sõnaga hooldatuks või hooldamata nimetada. Läbiv rada ja kellaga mälestusmärgi ümbrus olid selgelt eristatavad. Mitmel hauaplatsil oli taimestik kasvanud nii kõrgeks, et madalamaid tähiseid oli eemalt raske märgata.

Eri ajastute hauatähised ja piirded. Kõrges taimestikus muudavad säilinud piirded hauaplatside ulatuse nähtavaks.

Kas Hesteyrile maeti ka pärast küla tühjenemist?

Jah. Kohapealse plaani järgi on Hesteyrile maetud inimesi, kes surid aastakümneid pärast püsiasustuse lõppu. Ólafur Albertsson suri 1986. aastal ning Sigfúsína Halldóra Benediktsdóttir 1989. aastal. Mõlemad on kantud teadaolevate hauakohtade nimekirja.

Üks Islandi matmispaikade andmebaas märgib Hesteyri kalmistule ka 2009. aastal surnud Martha Guðrún Eiríksdóttiri. See on oluline jälg, kuid ei kinnita üksinda kalmistu praegust ametlikku staatust ega seda, kes annab tänapäeval matmiseks loa.

Kindlalt saab öelda, et side Hesteyri matmispaigaga kestis palju kauem kui püsiv külaelu.

Miks on Hesteyri kalmistu eriline?

Hesteyri ei ole lihtsalt endise küla väike surnuaed. Siin on korraga nähtavad püsiasustuse lõpp, kiriku teisaldamine, endiste elanike side kodukohaga ning küsimus, kuidas säilib haua asukoht siis, kui igapäevast kogukonda enam kõrval ei ole.

Kalmistul on säilinud eri ajastute hauakivid, metallristid ja piirded. Nende kõrval paiknev nimekiri hoiab alles ka nende inimeste nimed, kelle täpset hauakohta maastikul enam ei teata. See ongi Hesteyri kalmistu erilisus: füüsiline kalmistu ja kirjalik nimekiri täiendavad teineteist, sest kumbki ei ole üksi täielik.

Mida õpetab Hesteyri Eesti kalmistukultuurile?

Pärnamäe kalmistul kehtivad hauaplatsi kujundamise ja korrastamise reeglid, samal ajal kui haua asukoha säilimist toetavad… kvartalid, teed, registrid ning igapäevane haldus. Hesteyril langeb suurem koormus füüsilistele tähistele. Hauakivi, rist ja piire aitavad näidata, kus matmispaik asub. Kohapealne skeem säilitab omakorda teadmise nende kohta, kelle hauda maastikul enam kindlalt tuvastada ei saa.

Hesteyri näitab väga selgelt, mis võib juhtuda, kui kalmistu ümbert kaob püsiv kogukond. Kui vana hauakivi või piire kaob, ei kao ainult üks füüsiline tähis. Kaduda võib ka info selle kohta, kes sinna maeti ja kus tema haud paiknes.

Seetõttu tasub ka Eesti kalmistutel enne vana hauatähise, risti või piirde eemaldamist vaadata, millist teavet ja kohalugu see kannab. Mõnikord saab eemaldamise asemel taastada hauakirja loetavuse, korrastada olemasoleva piirde või säilitada lahenduse, mis aitab hauaplatsi asukohta märgata.

Üksikud hauaplatsid, ristid ja taamal säilinud majad. Püsiv külaelu lõppes, kuid paiga kasutus ei kadunud täielikult.

Kokkuvõte

Hesteyri ajalugu ei lõppenud ühel kindlal päeval. Tööstus kaotas oma tähtsuse. Elanikud kolisid ära. Kirik viidi teise asulasse. Osa maju jäi alles ja võeti suviseks kasutuseks.

Kalmistu jäi kogu selle muutuse keskele. Seal on 39 nummerdatud hauakohta, kuid ka 23 inimest, kelle haua täpset asukohta enam ei teata. Seal on hilisemad matusekirjed, mis näitavad, et side paigaga ei katkenud koos püsiasustusega.

Kõige rohkem ei ütle Hesteyri kohta ehk mitte üksik hauakivi, vaid kahe nimekirja vahe. Ühes on inimesed, kelle hauakoht on veel teada. Teises on inimesed, kelle nimi on säilinud, kuid koht maapinnal kadunud.

Hesteyri näitab, et kalmistu võib jääda kogukonna kõige püsivamaks registriks. Hoone saab teisaldada ja küla kasutus võib muutuda. Matmispaik seob inimese endise kodukohaga edasi ka siis, kui seal enam iga päev ei elata.

Hauaplatsid, endise küla majad ja Hesteyrarfjörður.

Allikad

Hesteyri kohalik ajalooportaal
Hesteyri kalmistuplaan, maetute nimekiri ja kiriku lühiajalugu
Súðavíkurhreppuri kirikute ajalugu
Islandi keskkonnaameti info Hornstrandiri ligipääsu kohta
Islandi rahvakirik – Súðavíkurkirkja
Islandi rahvakirik – Staðarkirkja Aðalvíkis
Legstaðaleit – Islandi matmispaikade andmebaas

Allikad kontrollitud 6. augustil 2026. Kellaga mälestusmärgi püstitamise aeg, kalmistu praegune ametlik vastutaja ja tänapäevane matmisõigus ei selgunud avalikest allikatest. Blogi ei esita neid küsimusi kindlate faktidena.